Järveotsa Perearstikeskus

MEIEGA OLED TERVEM!

Tallinn, Õismäe tee 179 ja Sõle 63
Avatud E-R 8-18, T ja K 13-14 suletud

Mida teha, kui …

Haiguslehe väljastamiseks on vaja teavitada perearstikeskust samal haiguspäeval telefoni teel (Õismäe 6747 240 või Sõle 6741 555) või e-perearstikeskuse kaudu. Kui perearstikeskus on suletud, siis palun võtke ühendust läbi e-perearstikeskuse.

Pikendamiseks võta ühendust läbi e-perearstikeskuse või helista (Õismäe 6747 240 või Sõle 6741 555).

Vastuvõtule registreerimiseks pöörduge e-perearstikeskuse kaudu või telefoni teel (Õismäe 6747 240 või Sõle 6741 555). Sõnumisse palun kirjutage isikukood, kirjeldage seisundit ja selgitage pöördumise põhjust. Lapse registreerimiseks vastuvõtule e-perearstikeskuse kaudu lisage kindlasti lapse nimi ja isikukood.

Sidumisi, vaktsineerimisi (sh teised süstid), tervisetõendeid ja kõrvaloputust saab teostada pereõe juures, kuhu saab registreerida läbi Veebiregistratuuri. Ka esmase ägeda haigestumise puhul toimub esimene vastuvõtt pereõe juures (registreerimiseks veebiregistratuur.ee).

Teavita koheselt perearstikeskust e-perearstikeskuse kaudu või telefoni teel (Õismäe 6747 240 või Sõle 6741 555).

Mootorsõidukijuhi tervisetõendi saamiseks peab olema digiloos täidetud tervisedeklaratsioon ja kinnitatud PIN2-ga, enne vastuvõttu 3 tundi mitte süüa-juua.

Esmase relvaloa tervisetõendi taotlemiseks tuleb registreerida ennast perearsti vastuvõtule, korduva tõendi saamiseks pereõe vastuvõtule.

Ametialaste tervisetõendite saamiseks registreeri ennast pereõe vastuvõtule läbi veebiregistratuur.ee.

Kõik tervisetõendid on tasulised.

Vaktsineerimisele registreerumiseks pöördu perearstikeskusesse e-perearstikeskuse kaudu või telefoni teel (Õismäe 6747 240 või Sõle 6741 555).

Täpsema info kohta uuri: vaktsineeri.ee

Kutse korral tule perearstikeskusesse kohapeale, kus antakse sõeluuringu testimiskomplekt.

NB! Soovitatav tulla perearstikeskusesse kella 8-13.

Oma terviseandmeid ja sõeluuringu kutseid saad igal ajal vaadata www.digilugu.ee

Sõnumi saab kirjutada e-perearstikeskusesse ning sellele vastatakse esimesel võimalusel.

  • 1220 – Perearsti nõuandetelefon: 24 tundi ööpäevas, eesti ja vene keeles,1220 on lauatelefonilt helistades esimesed 5 minutit helistajale tasuta, edasi kehtib kohaliku kõne hind. Mobiiltelefonilt helistades kehtib kohe helistamise algusest paketipõhine telefoniminuti hind.
  • 1599 – Lastehaigla tasuline nõuandetelefon, iga päev 8.00 – 24.00
  • Ida-Tallinna Keskhaigla (Ravi 18) erakorralise meditsiini osakond – avatud 24 tundi, infotelefon 666 1900
  • Lääne-Tallinna Keskhaigla (Paldiski mnt 68, Meremeeste haigla) erakorralise meditsiini osakond – avatud 24 tundi, infotelefon 626 1314
  • Põhja-Eesti Regionaalhaigla (Sütiste tee 19) erakorralise meditsiini keskus – avatud 24 tundi
  • PERH Psühhiaatriakliinik (Paldiski mnt. 56) – valvetuba on avatud 24 tundi,  valvetoa telefon  617 2650
  • Wismari Psühhiaatria Haigla valvetuba on avatud 24 tundi,  info tel 6621093
  • Tallinna Lastehaigla (Tervise 27) erakorralise meditsiini osakond teenindab alla 18a vanuseid patsient- avatud 24 tundi

Tallinna elanike registrisse kuuluvad ravikindlustamata isikud saavad üldarsti ja kirurgilist ambulatoorset abi Lääne-Tallinna Keskhaiglale kuuluva Nõmme tervisekeskuse (Jaama 11) ruumides, mis asuvad esimesel korrusel.

Kui ravikindlustamata inimene soovib saada abi oma perearstikeskusest, tuleb tal visiidi ja uuringute eest ise tasuda. Vajalike uuringute hinnad vastavalt haigekassa hinnakirjale.

Teavita perearsti. Vastsündinud laps pannakse automaatselt emaga samasse perearsti nimistusse.

Profülaktilised läbivaatused toimuvad:

  • perearsti juures vanustes: 1 k, 3 k, 6 k, 9 k, 12 k, 18 k, 2 a, 3 a, 5 a, 6-7 a (koolieelne), 11-12 a (5. klass), 15-16 a (9. klass);
  • pereõe juures: 2 nd, 2 k, 4,5 k, 7 k, 10 k, 4 a;
  • kooliõe juures: 8-9 a (1-2. klass), 10 a (3. klass), 13-14 a (7-8. klass), 17-18 a (11. klass).

Info lapse ja noorukite vaktsineerimiste kohta: Riiklik immuniseerimiskava

Psühholoogi või vaimse tervise õe vastuvõtule saab perearsti saatekirjaga. Perearsti poole saad pöörduda läbi e-perearstikeskuse.

Tutvustavat infot, teste ja juhendeid leiab: peaasi.ee

Alati öelda, et tegu on tööl juhtunud õnnetusega!

Väiksema tööõnnetuse korral pöörduda koheselt perearstikeskusesse. Väiksemad traumad on:

  • trauma, millega ei kaasne vigastatud kehaosa tugevat paistetust, kuju muutust ega liikuvuse piiratust
  • pisitrauma

Raskema trauma korral pöörduda koheselt EMOsse. Tõsisemad traumad on:

  • värske trauma, vigastatud kehaosa tugev paistetus, kuju muutus ja liikuvuse piiratus, haavad, põletus, söövitus, elektritrauma, mürgistus jmt
  • võõrkeha hingamisteedes, seedetraktis või mujal
  • looma hammustus (kass, koer vms)

Abivahend on toode, mille abil on võimalik parandada inimese füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet. Sellisteks abivahenditeks on näiteks ratastoolid, kuuldeaparaadid, mähkmed, proteesid, kargud, jne

Abivahendeid on võimalik soetada riigipoolse soodustusega.

Pärast operatsiooni või traumat saab soetada abivahendeid soodustusega kuni 6 kuud.

Abivahendi taotlemiseks pöörduge perearstikeskuse poole e-perearstikeskuse kaudu või telefoni teel (Õismäe 6747 240 või Sõle 6741 555). Sõnumis nimetage asi, mida vajate ja pereõde vormistab Teile 3 tööpäeva jooksul digitaalse abivahendi tõendi. Seejärel saate minna poodi ja osta vajaminev abivahend.

Lähemalt: Sotsiaalkindlustusamet

Vaktsineerimise viib läbi pereõde. Pereõe vastuvõtule saab registreerida Veebiregistratuuris.

Gripi vaktsiin on perearstikeskuses hooajal kogu aeg olemas. Vaktsineerimiseks on soovitav end registreerida perearstikeskusesse pereõe vastuvõtule Veebiregistratuuris. Sellisel juhul kindlustate endale täpse vaktsineerimise aja. Vaktsineerime ka eelnevalt vastuvõtuaega broneerimata, kuid siis peate arvestama ooteajaga.

Vaktsiinide maksumus võib ajas muutuda, sõltudes sellest, missuguse hinnaga apteek on vaktsiini meile müünud. Tegemist on neljavalentse vaktsiiniga ja seda tehakse alates 6.elukuust.

Lapsed kuni 7. eluaastani ning 65-aastased ja vanemad saavad vaktsineerida gripi vastu tasuta.

Lähemalt saab lugeda siit.

Puukentsefaliidi vaktsiini iga annuse maksumus võib ajas muutuda, sõltudes sellest, missuguse hinnaga apteek on vaktsiini meile müünud, täiskasvanutele alates 35 eurost, lastele kuni 16 eluaastat alates 34 eurost. Puukentsefaliidi vaktsiini peab tegema järgmise skeemi järgi:

II annus 1 kuu peale I annust;

III annus 12 kuud peale II annust;

korduvvaktsineerimine: 3 aastat pärast III annust;

järgnevad korduvvaktsineerimised: iga 5 aasta järel.

Difteeria–teetanuse vaktsiin täiskasvanule on tasuta. Vastavalt riiklikule vaktsineerimiskavale tuleks uuesti vaktsineerida iga 10 aasta tagant.

Kui Te soovite saada HPV, tuulerõugete või pneumokoki vaktsiini Järveotsa Perearstikeskuses, siis tuleb ette teavitada ja perearstikeskusesse tellitakse Teile vaktsiin. Kiiremini ja odavamalt on võimalik vaktsineerida suurhaiglate vaktsineerimiskabinetis (näiteks LTKH vaktsineerimiskabinet).

Teie vaktsineerimisandmed on Teile kättesaadavad digilugu.ee.

Haigusseisundeid ja nende ravi tutvustava infomaterjali leiad siit.

Seljavalu ravijuhendi patsiendile leiad siit: ravijuhend.ee

Rinnavähk on kõige sagedamini Eesti naistel esinev pahaloomuline kasvaja.

Ohumärgid, mille ilmnemisel tuleb viivitamatult arsti poole pöörduda:

  • muutus rinna kujus või suuruses
  • valu või ebamugavustunne ühes rinnas
  • tihend rinnas või kaenla all
  • nahapinna muutus (näeb välja nagu apelsinikoor), sissetõmme, “kortsumine” või liitumine aluskoega
  • naha värvuse muutus
  • rinnanibu kuju või asendi muutus, sissetõmme, fiksatsioon
  • eritis rinnanibust, veritsus või leemendus nibu ümbruses

Täpsemalt saad lugeda enesevaatluse kohta siit.

Rohkem infot: rinnavahk.ee

Peavalud jagunevad kaheks:

  1. peavalud, mis annavad märku mõnest muust haigusest. Sellist liiki peavalusid ravitakse koos neid põhjustanud haigusega terviklikult;
  2. peavalud, mis ei ole teiste haiguste tunnuseks, vaid on esmased. Levinuimad on pingetüüpi peavalu ja migreen.

Peavalu tüüpidest täpsemalt: peavalu.ee

Veel põnevat infot leiad: Peavalu videokool

Mida kauem puuk on kehasse kinnitunud, seda suurem oht on nakatuda. Oluline on puuk eemaldada kehalt kiiresti ja õigesti. Puuk levitab viiruseid puukborrelioos ja -entsefaliit.

Sümptomid, mille puhul võiks peale puugi leidmist arsti poole pöörduda:

  • enesetunde halvenemine, nõrkustunne
  • valgustundlikkus ja/või on tekkinud palavik
  • pea-, selja -või lihasevalu
  • hammustuskoht punetab, on paistes ja/või on tekkinud laienev punetav laik
  • pärast puugihammustust on ilmnenud muud tervisehäired
  • Pärast puugihammustust võib kuluda rohkem kui kolm nädalat, enne kui nakkuse sümptomid muutuvad märgatavaks.

Lähemalt saab lugeda, kuidas puuki eemaldada: puugiinfo.ee

Ingliskeelne sõnakombinatsioon F.A.S.T. (eesti k. “kiire”) aitab insuldile iseloomulikke sümptomeid meeles pidada, ära tunda ja nende ilmnemisel võimalikult kiiresti tegutseda.

  • Nägu (Face): Kas üks näopool/suunurk on alla vajunud? Kas naeratada saab?
  • Käed (Arms): Kas saab mõlemat kätt tõsta ja neid üleval hoida?
  • Kõne (Speech): Kas kõne on segane?
  • Aeg (Time): Selliste sümptomite ilmnemisel tuleb kiiresti tegutseda.

Helistage kiirabisse või vii selliste süptomitega inimene insuldikeskusega haiglasse nii kiiresti kui võimalik!

Tromboos on veresoone ummistus, mis on põhjustatud verehüübimisest veresoone siseselt. See juhtub, kui verehüüve ehk tromb aeglustab veenis või arteris verevoolu või takistab seda täielikult. Sõltuvalt arterist, kus tromb tekib, võib see põhjustada erinevaid haigusi: südame- või ajuinfarkt ehk insult.

Südamelihase infarktile viitavad sümptomid:

  • Tugev valu rinnus või ebamugavustunne rinnus
  • Hingamisraskus
  • Naha kattumine külma higiga, jume muutumine halliks
  • Pearinglus
  • Iiveldustunne või oksendamine

Kui Sa arvad, et Sinul või kellelgi Su tuttaval on südameinfarkt, siis kutsu koheselt kiirabi numbril 112. Ära viivita abi kutsumisega!

Lähemalt: tromboos.ee

Tehke pilt ja saatke e-perearstikeskuse kaudu perearstile koos kirjeldusega. Julge tulla pereõe või -arsti vastuvõtule!

Nahaarstile registreerumiseks saab leida endale sobiv aeg ja arst Veebiregistratuur.ee.

Järveotsa Perearstikeskuse pereõde Tiina Käi:

Aknele on iseloomulik avatud ja suletud komedoonide, paapulite  ning mädapeade esinemine. Akne meelislokalisatsiooniks on nägu, rind ja selg. Akne on üsna sage nahahaigus. Seda  esineb nii tüdrukutel kui ka poistel ühesuguse sagedusega, kuid raskemaid aknevorme on poistel rohkem. Akne algab tavaliselt murdeeas, kuid võib püsida või isegi halveneda täiskasvanueas. Kõige enam tuleb seda ette 14-17-aastasetel tüdrukutel ja 16-19-aastastel poistel.

Akne peamist põhjust ei ole suudetud välja selgitada, kuid akne teke on suures osas mõjustatud hormoonidest, peamiselt androgeenidest ehk meessuguhormoonidest, mis stimuleerivad rasu tootmist rasunäärmetes. Liigne rasu hulk on üks olulisemaid põhjuseid akne kujunemisel. Puberteedieas rasu tootmine suureneb. Suurenenud rasutootmine toob kaasa rasunäärmete ummistumise. Tulemuseks on avatud  komedoonid, milles võib tekkida põletik ning mis võivad seejärel muutuda vistrikeks ja suletud komedoonideks. On leitud, et akne puhul tekitavad nahapõletikku mikroobid Popionibacterium acne, Proprionibacterium granulosum, Staphylococcus epidermidis.

Naistel võib akne ägeneda premenstruaalses perioodis. Akne ei ole eluohtlik haigus, kuid noorele inimesele on tema välimus väga oluline  ning mõjutab suhtlemist  lähedaste, kooli- ja töökaaslastega.

Kuidas aknet ravida?

Akne raviga tuleb alustada õigel ajal, sest nii saab ära hoida armide teket. Akne ravi on individuaalne, kestab pikka aega ja nõuab kannatlikkust ning arsti nõuannete järgimist.

Ravi sõltub sellest, millise akne vormiga on tegemist – kerge, keskmise või raske aknega. Ravimiseks kasutatakse nii nahale kantavaid kui ka seespidiseid ravimeid. Peaaegu kõik akne ravis kasutatavad ravimid  kuivatavad  nahka. Seetõttu peaksid akne ravi saavad patsiendid pöörama erilist tähelepanu nahahooldusele.

Naha korrapärane puhastamine liigsest rasust ja elutute naharakkude eemaldamine aitab ära hoida edasist pooride ummistumist. Akne korral peaks kasutama aknevastast pesugeeli või puhastusvett, spetsiaalset päevast kreemi ja öist kreemi. Näo pesemiseks tuleb kasutada seebivaba probleemse naha pesemisvahendit, mis liigselt nahka ei kuivata. Ravi ajal, kui nahk on tundlikum, eelistada alkoholivaba toonikut. Alkohol suurendab nahakuivust ja – ärritust. Vältima peaks tugevatoimelisi seepe, lõhnastatud kehaseepe, käsnasid ja teralisi puhastusvahendeid, mis võivad nahka ärritada ja kuivatada. Nahka peaks pesema leige veega 1-2x päevas. Väga tuline vesi ja liiga sagedane pesemine võib suurendada rasu tootmist. Enne magama minekut tuleb eemaldada meik spetsiaalse meigieemaldusvahendiga. Samuti tuleb nahka puhastada pärast ärkamist, et eemaldada öö jooksul nahale kogunenud rasu.

Vistrikke ei tohi pigistada, see võib soodustada põletiku ägenemist ja armistumist.

Õige hooldus puhastab nahapoorid, on antibakteriaalse ja põletikuvastase toimega, reguleerib liigset rasu tootmist, stimuleerib rakkude kasvu ja uuenemist, leevendab nahaärritusi, ei sisalda seepi, ei kuivata ega ärrita nahka.

Hooldatud nahk tagab parema ja kindlama enesetunde.

Julge pöörduda pereõe, -arsti või nahaarsti juurde vastuvõtule!

Tee läbi astma kontroll test ja lähtu selle tulemusest: asthmacontroltest.com. NB! Astma puhul peab kord aastas pöörduma pereõe, -arsti või pulmonoloogi poole, et teha SPG uuring!

Loe lähemalt kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse kohta: kopsuliit.ee

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) patsiendijuhis: ravijuhend.ee

Allergilise nohu peamisteks haigusnähtudeks on:

  • rohke vesine eritis ninast;
  • ninasügelus, aevastamine, kipitustunne ninas;
  • ninakinnisus;
  • lõhna- ja maitsetundlikkuse häired.

Ühtlasi võivad kaasneda:

  • silmade sügelus, punetus, turse;

Allergilise nohu diagnoosimisel on oluline teada, kas Teil esineb või on varem esinenud teisi allergiahaigusi. Samuti on vaja teada, kas Teie vanematel või õdedel/vendadel esineb allergiat. Abiks on tähelepanekud, kus, millal ja millega kokkupuutel haigusnähud tekivad.

Probleemide esinemisel pöördu esialgu apteeki ja küsi proviisorilt vastavaid käsimüügiravimeid. Kui käsimüügiravimistest abi ei ole, pöördu perearstikeskusesse e-perearstikeskuse kaudu või telefoni teel (Õismäe 6747 240 või Sõle 6741 555).

Täida kusemishäirete küsimustik ja lähtu selle tulemusest: IPSS küsimustik

Meestearsti ja uroloogi vastuvõtule saab perearsti saatekirjaga – pöördu probleemide korral julgelt pereõe poole e-perearstikeskuse kaudu või telefoni teel (Õismäe 6747 240 või Sõle 6741 555).

Probleemide esinemisel pöördu esialgu apteeki ja küsi proviisorilt vastavaid käsimüügiravimeid. Kui käsimüügiravimistest abi ei ole, pöördu perearstikeskusesse e-perearstikeskuse kaudu või telefoni teel (Õismäe 6747 240 või Sõle 6741 555).

Kui Sul on tekkinud palavik, pöördu koheselt perearstikeskuse poole.

Diabeedi puhul peab kord aastas pöörduma perearsti poole, et teha vere- ja uriinianalüüs.

Diabeedihaigel on oluline käia regulaarselt silmaarsti juures kontrollis, et varakult diagnoosida suhkurtõvest tingitud silmakahjustused ja alustada ravi.

Jälgi pidevalt oma naha ja jalgade seisundit. Haavandite tekkimisel pöördu koheselt perearstikeskusesse!

Täiskasvanute kõrgvererõhktõve patsiendijuhend: ravijuhend.ee.

NB! Hüpertoonia puhul peab kord aastas pöörduma perearsti või pereõe poole, et teha vere- ja uriinianalüüs.

Toitumise kohta leiad infot: toitumine.ee

Siin saad koostada tasuta toitumisgraafiku: tap.nutridata.ee

Toitumisnõustamisele saab suunata perearst – pöördu julgelt läbi e-perearstikeskuse!

Tutvu ja vaata, kas Sinu valitul perearstil on vabu kohti: Haigekassa vabad kohad perearstide nimistutes.

Perearsti nimistusse registreerimise avaldus lae alla siit: PDF | DOC/DOCX | ODT
Avalduse võite saata digiallkirjastatult avaldused@tohter.ee või tuua prindituna registratuuri. Lapse avaldusega koos tuleb esitada ka vaktsineerimispass või muul kujul eelnevad vaktsineerimisandmed.

TERVISEAMET: Järelvalveosakond Paldiski mnt. 81, Tallinn 10617

tel. 794 3500,  kesk@terviseamet.ee

EESTI HAIGEKASSA Lastekodu 48, Tallinn 10144

telefon: 669 6630/info@haigekassa.ee